Maitsev marineeritud kõrvits ja aiahooaja lõpetamine

Viimase kokkuriisutud ja ära toimetatud lehehunnikuga kuulutasin aiahooaja lõppenuks. Eks nokitsemist ikka leiab, aga ei midagi märkimisväärset. Ilmadega vedas ka, tavaliselt on oktoobris olnud juba külmad või suured sajud. Keegi klimatoloog kirjutas, et üks talvekuu on meil kaduma läinud. Tundub küll niimoodi. Aga ega see paha ei ole.

Oktoobri toimetused ja kaks hoidist: peedisalat ja tšillikaste

Keegi varastab aega, täiesti häbitult. Alles see oli, kui peenardel ja kasvuhoones lokkasid ja sirgusid taimed. Ja juba valitseb tühjus - kõik kõrred ja varred on koristatud, viljad keldris või purgis. 

Kasvuhoonesse tõin ürdipotid ja istutasin peenralt peterselli ja selleripõõsad. Usun, et sealt saab veel pikka aega värsket näpistada. Küüslaugupeenar on tehtud ja eri suuruses küüslauguküüned toeka kompostimulla sisse susatud. Olen küüslauku ka jaanuaris maha pannud, kipub teine muude sügisetoimetuste kõrvalt meelest minema. Ja saaki sain ikka.

Saagikoristus ja hoidised: röstpaprika letšo ja meie pere lemmik boršš

Isetehtud boršipõhi

Täna väikese seltskonnaga õues kohvi juues, ei jaksanud me ära imestada seda soojust ja kuldset valgust. Õhk oli nii muhe ja mahe. Lilled õitsevad, putukad sumisevad. Natuke nukrust lisas üle pea kluugutades lendavad haneparved. Ilmselt hiilib kaugelt põhjast külm tasapisi ka meie poole.

Me ei oska arvata, mis meie kakkudele sisse on läinud, öösel on akent võimatu lahti hoida. Kriiskavad ja kräunuvad maja kohal suure ja vana vahtra otsas. Ehk peavad jahti ja kui veab, pistavad mõne priske roti ka pintslisse. 

Köögiviljahoidis "Küllus", pohla-õunamoos ja natuke sügisejuttu

Köögiviljahoidis "Küllus"

Kuidagi äkitsi saabus sügis. Juba ongi pööripäev käes. Hommikukohvi juues saab vana vahtrapuud ja selle värve imetleda. Lehed kukuvad krabinal puudelt ja tihased tuletavad end meelde. Lendavad päris terrassi ligi ja uurivad, kas pererahvas ikka kuuleb ja näeb neid. Ütlen siis, et vara veel. Linavästriku pere käis hüvasti jätmas. Igal sügisel enne äralendu põikavad korra läbi, sidistavad, vidistavad ja läinud nad ongi. Kuni kevadeni.

Juuli-augusti toimetused, kurkide hapendamine, mustsõstramoos, õunamoos ja kirsiželee

August on minu lemmik suvekuu. Looduses on juba toone ja pooltoone. Valgus on kuldne nagu vanadel maalidel. Rattasõitudel on kahel pool teed kuldsed viljaväljad. Õhk on viljalõhnast paks. Kaugusest kostab hilise ööni kombainide uu-uu-uu. 

Retsept: Basiilikupesto

Lopsakatest basiilikulehtedest valmis selle hooaja esimene pesto. Teen sellist lihtsat ja soodsat varianti. Basiilik on ise niivõrd intensiivne, et pane sisse mida iganes - basiilik on ikka basiilik. Muidugi võib soovi korral lisada ka näiteks kõva juustu või maitsepärmi, aga meie oleme sellist varianti teinud. Siiani on kõigile väga meeldinud ja ilma ei kujutakski enam suve ette!

Retsept: Värske hapukurk ehk soolakurk

Värske hapukurgilaar sai mekutamiseks ootele pandud. Järgmisel päeval peaks juba kurkidel maiku olema. Karta on, et enne kui päris heaks lähevad, on nad otsas.

Retsept: Klassikaline maasikamoos ja toormoos

Maasikateta ei ole suvel seda õiget mekki. Neid ei ole kunagi liiga palju. Süüa ikka nii palju kui sisse mahub! Toormoosiks, vanaks heaks klassikaliseks moosiks, külmutatult smuuti sisse ja koogimarjadeks...Minu hea mees ostis meile lisa sügavkülma, mida ma lubasin usinalt kõiksugu andidega täitma hakata. Esimene au oligi toormoosidel. Panen kirja kaks vabas vormis juhendit, kuidas meie oma maasikamoose valmistame.

Külvatud taimede pikeerimine

Loodus toimetab ikka omasoodu. Kuna külvamisest on juba mõnda aega möödas, oli just paras hetk külvatud taimede pikeerimiseks. See tähendab külvikarbikestes kasvanud taimede ümber istutamist uue mullaga pottidesse. Ikka selleks, et taimed rohkem valgust saaks ning neil oleks ruumi juuri kasvatada. Esimesena pikeerisin päikese ja linnulaulu saatel kasvuhoones pipra- ja tomatihakatised. Ka ürdid said laiali uutesse karpidesse istutatud, hiljem lähevad ka need pottidesse.

Retsept: Jõhvika-apelsini-õuna hoidis ingveriga (prae kõrvale ja tervise turgutamiseks)

Praegu on hämmastav aeg. Korraks küll oli talv, aga see läks õnneks ära. Istusin ühel ilusal õhtul terrassil ja pidasin kohvi rüübates videvikku. Kõrvu jäi nii palju erinevaid hääli. Luiged lendasid kluugutades üle, pardid maandusid kisa ja plartsatusega järve, haigrud kriiskasid soo ääres, sokud röökisid ja lõpuks veel kusagil kassid kaklesid. Mõtlesin, et lisaks inimestele on ka terve linnu- ja loomariik segaduses. Mõni päev tagasi kuulsin lõokest ja ka kiivitaja on juba kohal. Seda kõike veebruari lõpus ja märtsi alguses.

Praegu käib meil kodus kõva immuunsüsteemi tõstmine. Kogu arsenal on käigus ehk sidrun, küüslauk ja kanasupp on tihedad külalised. Keldrist tõin ka ühe hoidise, mida tegelikult kasutame prae kõrvale. Aga see sobib hästi ka röstsaiale või hommikupudrule. Mõtlesin retsepti jagada, kuna see hoidis on meil praegu päevakorras. Kui endal kodus ei leidu, siis ehk õnnestub jõhvikat ja koduaia õuna turult veel saada. Kogust saab vastavalt vajadusele ka poole võrra vähendada. Tegelikult tegin selle retsepti sügisel pohlamoosi asemel. Sest kui mina ükskord oma koduaia hoidiste tegemiste juurest metsa jõudsin, olid pohlad juba otsas. Selline lugu selle retseptiga. Head katsetamist ja nautimist!

Retsept: Kodune tervisesegu südame tervisele ja immuunsuse tugevdamiseks

Ka südatalvel saab käepäraste vahenditega tervist turgutavaid segusid meisterdada. Tihti on sellised segud pungil küüslauku ja sibulat, mis ei pruugi üldse kõigile sobida. Esiteks, kes see ikka tahab hommikul tööle-kooli minnes küüslaugu järgi lõhnata. Teiseks, niigi madala vererõhuga inimestele võib suuremas koguses küüslauku turgutava efekti asemel hoopis vastupidiselt mõjuda. Lõpuks aga leidsin retsepti, mis maitseb nagu mõnus maius, aga peaks hästi sobima ka südame tervisele ja immuunsuse tugevdamiseks.

Retsept: Kuidas teha ise õunaäädikat? Samm-sammult õpetus ja retsept

Avastasin, et meil on järgi jäänud palju õunapunne, mida keegi süüa ei taha ja õunakooki ei jaksa ka kogu aeg küpsetada. Otsustasin taas oma õunaäädika teo ette võtta. See on täpselt selline paras talvine tubane toimetus. Ise olen pidev õunaäädika kasutaja. Hommikul segan supilusikatäie õunaäädikat klaasi leige vee ja teelusikatäie meega. Hea seedimist soodustav ja tervist turgutav jook. Ootan juba ka seda aega, kui kevadel saab kasvuhoonest värsket salatit ja saab õunaäädikast sellele maitsvat salatikastet teha. Lisaks sobib õunaäädikas näiteks munata koogi küpsetamiseks, kus see koos küpsetuspulbri või soodaga reageerides hästi tainast kergitab. Ka saab kodust äädikat kasutada hoidiste valmistamiseks.