Ära anda nugis. Väga nunnu välimusega loomake. Aga ise tuleb kinni püüda! Lugu selline, et minu hea mees tegi uhke kuldnoka pesakasti, mille kuldnoka pere suure rõõmuga oma koduks tunnistas ja sisse kolis. Ühel õhtul videvikus oli platsis nugis, ronis mööda puud ja üritas pesakasti auku suuremaks järada. Tegime kõva kisa ja lärmi. Ehk õnnestus see väike kiskja tagasi metsa peletada. Vaene kuldnokk, kes juhtus pesas olema! Ma kardaks küll väga, kui üks suur ja teravate hammastega elukas üritaks minu aknalauda närida.
Toomingas läks ööbikulaulu saatel õide. Seega tuli kartul maha panna. Peenrakatete alt tuli välja pea umbrohuvaba sõmer muld. Mõõtsin vaod ning labida ja rehaga tegin need veidi kõrgemaks. Labidalaiuselt tegin augud, igasse läks keskmine labidatäis komposti. Ikka ükshaaval, et ei vigastaks ilusaid idusid ja mugulaid. Rehaga läks väike mullakiht peale. Kümme vaojupatsit sai. Aga meile suvekartuliks piisab.
Õnnestus vahepeal turul käia. Mõtlesin küll, et tänavu kapsast ei kasvata. Kuid üks tore vanapapi müüs ilusaid kapsataimi ja otsus sai tehtud. Tegu on sordiga Krautmann, mis on väga hea hapenduskapsas. Nii-et oma isiklik jõuluhapukapsas kasvab. Ikka korralik peenar, umbes 40 cm vahedega istutusaugud, kompost, taim, kastmine ja ümber veidi tuhka. Tuhk on kapsakärbse vastu hea. Seda ei pea iseenesest panema, kui peale läheb katteloor. Mina tegin siiski mõlemat.
