Saagikoristus ja hoidised: röstpaprika letšo ja meie pere lemmik boršš

Isetehtud boršipõhi
Isetehtud boršipõhi

Täna väikese seltskonnaga õues kohvi juues, ei jaksanud me ära imestada seda soojust ja kuldset valgust. Õhk oli nii muhe ja mahe. Lilled õitsevad, putukad sumisevad. Natuke nukrust lisas üle pea kluugutades lendavad haneparved. Ilmselt hiilib kaugelt põhjast külm tasapisi ka meie poole.

Me ei oska arvata, mis meie kakkudele sisse on läinud, öösel on akent võimatu lahti hoida. Kriiskavad ja kräunuvad maja kohal suure ja vana vahtra otsas. Ehk peavad jahti ja kui veab, pistavad mõne priske roti ka pintslisse. 

Peedid ja porgandid

Aiamaal on viimased saagikoristused. Peedid, porgandid rändavad keldrisse plekktünnidesse liiva sisse. Saagiga olen rahul. Jagub täiesti - nii söögiks kui hoidistamiseks. Kelder asub meil majast ikka üsna kaugel. Kaua aega pidasime seda suurte puudega kõrgendikku mingiks suvaliseks suureks künkaks. Kuni mingi vana kaardi peal oli see märgitud suure hoonena. Tuligi välja, et see on kunagise rüütlimõisa vare. Võlvitud, vanadest maakividest kelder asubki selle künka sees. Kõik meie hoidised ja köögivili rändab kastides ja aiatraktoriga sinna hoiule. Väga hea kelder on. Alles eile viskasin ühe möödunudaastase, nii igaks juhuks alles jäetud peedi minema. Täiesti korralik oli, aga uus saak ootas tünni ladumist. 

Üks lõbus lugu on ka meelde jäänud. Maal olles jälgid hoolega ilmateadet ja enne tuiske ja torme püüad kõik veed ja puud ning muud valmis varuda, et ei peaks ninaotsagi välja pistma. Aga ükskord kange tuisuga tuli meil Sandraga hirmus praekartuli isu. Kuidagi oli juhtunud, et toas ei olnud kartulipoegagi. Sandra kallis kaasa pakkis siis ennast sisse nagu põhjanabale minekuks, jalga tursked saapad, selga seljakott ja rühkis läbi nabani lume keldri poole. Tagasi tuli juba pungil hea ning paremaga täidetud seljakotiga. Väljas ulgus tuul ja tuiskas lund, aga meie maiustasime puupliidi peal rohke sibulaga tehtud praekartulitega.

Lavendel

Ma rõõmustan väga oma lavendlite üle. Veebruaris külvatud tillukestest seemnetest sirgusid sellised väikesed põõsakesed. Mõnel õiedki küljes. Enne külmasid paigutan kõik ürdipotid kasvuhoonesse, katan potid mullaga, et juured ära ei külmuks, peale mitmekordne katteloor. Järgmisel aastal istutan juba peenrasse. Minule meeldib lavendlilõhn ja tahan teha väikesi lõhnakotikesi, mida on hea kappidesse riiete hulka panna. Pidavat ka koisid edukalt peletama, nii-et kasulik on ühendatud meeldivaga.

Kasvuhoones on tomatid ja kurgid täies elujõus. Tasus ikkagi peenrakurk kasvuhoonesse panna. Siiamaani annab saaki. Tomatid jätkavad oma punaseks minemist. Enne külmasid korjan kõik ära ja rohelised laon ajalehtedega pappkasti. Kasti panen pimedasse ja jahedasse. Nii oleme novembriski oma tomatit söönud.

Röstitud paprikad
Röstpaprika letšo


Letšo röstitud paprikatest

Viimased punased paprikad oli vaja millekski teha. Valmis letšo. See retsept vajab veidi rohkem nokitsemist, aga tulemus on letšosõpradele vägagi mokkamööda. Erilise meki annab ahjus röstitud paprika.

Kogus: 5 x 0,3 l purki

  • 1,5 kg tomatit
  • 1 kg paprikat 
  • 2-3 tšillikauna
  • 1 suur punane või valge sibul
  • 4 küüslauguküünt
  • poole sidruni mahl
  • 2 sl pruuni suhkrut
  • 1 sl magusa paprika pulbrit
  • 0,5 tl jahvatatud musta pipart
  • 3 sl õli 
  • sool (nt.1 tl suitsusoola)  

Seemnetest puhastatud poolikud paprika- ja tšillikaunad ahjupannile ning röstida 200-kraadi juures 30-minutit. Seejärel aseta need kaussi ja kata kauss toidukilega. Vahepeal koorin tomatid, eemaldan seest liigse vedeliku ja seemned. Sibul ja küüslauk õhukesteks ribadeks ning pannil õli sees klaasjaks. Ei pruunista. Koorin paprika ja tšilli, tükeldan ribadeks. Kui kogu koor ei tule lahti, ei juhtu midagi hullu. Tükeldatud tomatitele lisan sibula, küüslaugu, suhkru, paprikapulbri, soola, pipra ja hautan segu paksenemiseni. Lisan paprika, tšilliribad, sidrunimahla ja hautan veel 10-minutit. Kindlasti maitsen vahepeal. Lisan vajadusel veel veidi suhkrut, soola. Kuumalt kuumadesse purkidesse. 

Peedid
Meie pere lemmik boršš


Meie pere lemmik boršš

Olen sügiseti ikka boršipõhju teinud, meie pere sööb neid hoolega. Kolm peeti olid natuke liiga suureks kasvanud. Ei tasu neid keeta ega küpsetada, paras toorena supiks riivida. Supipõhjad on hea kiire roog, kui ei ole aega ega tahtmist miskit kokata. Sisse näiteks meelepärast lihapala või niisama hapukoore ja röstitud palaleivaga süüa. See on jälle üks aeganõudvatest hoistest. Võib tükeldamisel köögikombaini abi kasutada, aga mina riivin, mulle meeldib käsitsi riivitud köögivilja tekstuur. Muidugi lõppkokkuvõtteks on kõik üks supp. Kurgiks kasutan omatehtud vähehaput kurki. Mahedamaitselise marineeritud kurgiga tuleb tulemus samuti hea. Kogus on suur, käiku läheb vähemalt 10-liitrine pott. Aga alati võib teha ka pool kogusest. 

Kogus: 15 x 0,5 l purki.

  • 3 kg värsket kapsast
  • 1 kg punapeeti
  • 1 kg porgandit 
  • 1 kg hapukurki  
  • 1 kg mugulsibulat
  • 1 kg tomatit
  • 4 dl rapsiõli
  • 170 g suhkrut (2 dl)
  • 4 sl jämedat meresoola
  • 5 loorberilehte
  • 20 musta pipra tera
  • 150 ml balsamicot või õunaäädikat või 3 sl 30% äädikat)
  • kimp peterselli

Kuuma õli sisse jämeda riiviga riivitud peet ja porgand. Hautada 5-minutit. Järgmisena lisa kapsaribad, väikesed kurgikuubikud ja maitseained. Aja keema ja lase podiseda 20-minutit. Siis lisa saumiksriga purustatud või niisama tükeldatud tomat ja poolseibideks tükeldatud sibul. Segada, uuesti keema ja podistada veel 20 minutit või seni, kuni köögivili on parasjagu pehme. Lõpuks läheb äädikas ja hakitud petersell. Segada korralikult läbi. Keeta veel 5-minutit. Sel ajal kindlasti maitsta, et sool ja magus ning väike hapukas noot oleks paigas, st.boršine. Kuumalt kuumadesse purkidesse ja jahedasse hoiule.