Maikuu toimetused: ürdiaed, kapsataimed, suvekartul, lilled ja loomajutud

Ära anda nugis. Väga nunnu välimusega loomake. Aga ise tuleb kinni püüda! Lugu selline, et minu hea mees tegi uhke kuldnoka pesakasti, mille kuldnoka pere suure rõõmuga oma koduks tunnistas ja sisse kolis. Ühel õhtul videvikus oli platsis nugis, ronis mööda puud ja üritas pesakasti auku suuremaks järada. Tegime kõva kisa ja lärmi. Ehk õnnestus see väike kiskja tagasi metsa peletada. Vaene kuldnokk, kes juhtus pesas olema! Ma kardaks küll väga, kui üks suur ja teravate hammastega elukas üritaks minu aknalauda närida.

Toomingas läks ööbikulaulu saatel õide. Seega tuli kartul maha panna. Peenrakatete alt tuli välja pea umbrohuvaba sõmer muld. Mõõtsin vaod ning labida ja rehaga tegin need veidi kõrgemaks. Labidalaiuselt tegin augud, igasse läks keskmine labidatäis komposti. Ikka ükshaaval, et ei vigastaks ilusaid idusid ja mugulaid. Rehaga läks väike mullakiht peale. Kümme vaojupatsit sai. Aga meile suvekartuliks piisab.

Õnnestus vahepeal turul käia. Mõtlesin küll, et tänavu kapsast ei kasvata. Kuid üks tore vanapapi müüs ilusaid kapsataimi ja otsus sai tehtud. Tegu on sordiga Krautmann, mis on väga hea hapenduskapsas. Nii-et oma isiklik jõuluhapukapsas kasvab. Ikka korralik peenar, umbes 40 cm vahedega istutusaugud, kompost, taim, kastmine ja ümber veidi tuhka. Tuhk on kapsakärbse vastu hea. Seda ei pea iseenesest panema, kui peale läheb katteloor. Mina tegin siiski mõlemat.

Aiamaa ja peenarde tegu. Maasikate ja küüslaugu kasvatamine. Lisaks hea nipp kompostiteoks!

Praegu on hommikukohvi juurde meil lõbus tegevus. Kui kohvikruusiga õue lähen, on mul alati pala taskus. Juba trepilt kuulen kase otsast - kraaks, kraaks! Selge, tuleb see pala kaevukaanele poetada. Juba varsti meie vares-vares kõnnibki mööda teerada. Tema nimelt kõnnib, mitte ei lenda. Sedasi väärikalt. Võtab siis paraja suutäie ja viib pessa kaasale. Varesed on targad linnud. Tüli nendega norida ei maksa. Abiks on meie vares-vares ka. Ajab suvel röövlinägudest rästad marjadest minema. 

Peenrategu läks ka lahti. Kõigepealt sai maasikad puhastatud. Kuivanud ja haiged lehed võtsin ära. Lisasin taimede ümber veidi tuhka ja komposti. Maasikate vahel kasvab küüslauk. See on meie vanaemade nipp. Toimib väga hästi loodusliku kahjuritõrjena. Maasikamaa on mul selline kivine. Miks see nii on, selleks tuleb aegade algusse tagasi minna. Kui me siia maale kolisime, rajasime lahmaka aiamaa. Oli veel see aeg, kus iga  enesest lugupidav maapere kasvatas kõik ise. Mis mõttes sa ostad kapsast ja kartulit talvel turult! Mingil hetkel ei olnud enam lihtsalt nii suurt maad tarvis.