Oktoobri toimetused ja kaks hoidist: peedisalat ja tšillikaste

Keegi varastab aega, täiesti häbitult. Alles see oli, kui peenardel ja kasvuhoones lokkasid ja sirgusid taimed. Ja juba valitseb tühjus - kõik kõrred ja varred on koristatud, viljad keldris või purgis. 

Kasvuhoonesse tõin ürdipotid ja istutasin peenralt peterselli ja selleripõõsad. Usun, et sealt saab veel pikka aega värsket näpistada. Küüslaugupeenar on tehtud ja eri suuruses küüslauguküüned toeka kompostimulla sisse susatud. Olen küüslauku ka jaanuaris maha pannud, kipub teine muude sügisetoimetuste kõrvalt meelest minema. Ja saaki sain ikka.

Saagikoristus ja hoidised: röstpaprika letšo ja meie pere lemmik boršš

Isetehtud boršipõhi

Täna väikese seltskonnaga õues kohvi juues, ei jaksanud me ära imestada seda soojust ja kuldset valgust. Õhk oli nii muhe ja mahe. Lilled õitsevad, putukad sumisevad. Natuke nukrust lisas üle pea kluugutades lendavad haneparved. Ilmselt hiilib kaugelt põhjast külm tasapisi ka meie poole.

Me ei oska arvata, mis meie kakkudele sisse on läinud, öösel on akent võimatu lahti hoida. Kriiskavad ja kräunuvad maja kohal suure ja vana vahtra otsas. Ehk peavad jahti ja kui veab, pistavad mõne priske roti ka pintslisse. 

Aiamaa ja peenarde tegu. Maasikate ja küüslaugu kasvatamine. Lisaks hea nipp kompostiteoks!

Praegu on hommikukohvi juurde meil lõbus tegevus. Kui kohvikruusiga õue lähen, on mul alati pala taskus. Juba trepilt kuulen kase otsast - kraaks, kraaks! Selge, tuleb see pala kaevukaanele poetada. Juba varsti meie vares-vares kõnnibki mööda teerada. Tema nimelt kõnnib, mitte ei lenda. Sedasi väärikalt. Võtab siis paraja suutäie ja viib pessa kaasale. Varesed on targad linnud. Tüli nendega norida ei maksa. Abiks on meie vares-vares ka. Ajab suvel röövlinägudest rästad marjadest minema. 

Peenrategu läks ka lahti. Kõigepealt sai maasikad puhastatud. Kuivanud ja haiged lehed võtsin ära. Lisasin taimede ümber veidi tuhka ja komposti. Maasikate vahel kasvab küüslauk. See on meie vanaemade nipp. Toimib väga hästi loodusliku kahjuritõrjena. Maasikamaa on mul selline kivine. Miks see nii on, selleks tuleb aegade algusse tagasi minna. Kui me siia maale kolisime, rajasime lahmaka aiamaa. Oli veel see aeg, kus iga  enesest lugupidav maapere kasvatas kõik ise. Mis mõttes sa ostad kapsast ja kartulit talvel turult! Mingil hetkel ei olnud enam lihtsalt nii suurt maad tarvis.