Mul on juba mitmed seemned külvatud, aga pole üldse hilja ka alles praegu esimeste külvidega alustada. Tuleb lihtsalt varajased sordid valida. Kõikidel taimedel on oma vegetatsiooniperiood, mida tuleb kasvatamisel arvesse võtta.
Hetkel on mul juba külvatud:
- Paprika
- Tšilli
- Baklažaan
- Tüümian
- Pune
- Lavendel
- Salatkress
- Petersell
- Seller
- Jääsalati leheline vorm ehk frillice
Mõned nipid, mida kõrva taha panna:
Petersellil on väike seeme ja see tärkab kaua, seetõttu tasub see juba praegu mulda pista. Ka selleril on väikesed seemned ja teda ei tohigi täielikult mullaga katta, vaid lihtsalt kergelt mullaga segada. Seller on nimelt valgusidaneja. Frillice kasvab kaua ja seetõttu läks ka tema juba mulda.
Peterselli- ja selleriseemned olen pannud enne külvamist ööseks niiske salvrätiku vahele nö. seemnete äratamiseks. Paprika-, baklažaani- ja tšilliseemneid olen hoidnud toasoojas vees üleöö leos, kuna ostetud seemned on nö. kõrgkuivatatud. Kõik see ikka selleks, et kiirendada seemnete ärkamist ja tärkamist.
Milliseid seemneid valida?
Seemnete sorteerimisest ja valikust räägin pikemalt ka SIIN! Mina valin varajased sordid, kuna vegetatsiooniperiood minu kilest kasvuhoones on lühem. Augusti teisel poolel tulevad juba niiskemad ja jahedamad ööd ja siis on hea, kui saak on enamalt jaolt valmis.
Tomatisortidest
Tomatisordid Malle ja Evelle on head Eesti sordid, mis annavad igasuguse ilmaga kindla saagi. Mulle on oluline, et oleks korralik saak, sest tomatitest teen palju hoidiseid. Igal kevadel annan ma endale vastu näppe, et ma liiga palju uute sortidega ei katsetaks, kuigi need on ahvatlevad oma erikujude ja värvidega. Aga igal aastal proovin ikkagi ühe uue sordi ära, et näha, kuidas ta maitseb ja saaki annab. See lisab ka põnevust. Tomatid on köögiviljamaailmas üldse minu lemmikud. Tomatiarmastus hakkas juba sellest, kui koolitüdrukuna soolatopsi ja raamatuga kasvuhoonesse peitusin. Küll oli hea seal omaette tomateid süüa ja raamatut lugeda. Hiljem, kui isa pensionile jäi, siis rajas ta suured tomatikasvuhooned. Seda nii tegevuse mõttes kui ka lisasissetulekuks. Seal sai palju aidatud ja aega veedetud, hooldades ja saaki koristades. Üldse on mõnus kasvuhoones nokitseda.
Külvimulla valik
Reeglina müüakse külvimulda 10 - 12 liitristes kottides. Spetsiaalne külvimuld on peenema tekstuuriga ja on seetõttu väga hea ka väikeste seemnete külvamiseks. Minule piisab ühest kotist kõikide külvide jaoks. Valik on langenud hobuse komposti ja vihmaussi komposti sisaldavale külvimullale. Möödunud aasta kogemusest nägin ära, et sellise rikkaliku mullaga said taimed ikka korraliku stardi. Külvimulda ostan ehituspoest või aiapoest ning maksab see 2 - 3 euro kanti.
Mida külvamise juures veel tarvis on ehk töövahendid
- Karbid. Ehituspoodides on küll karpide valik suur. Seal on erinevaid karpe erinevates värvides. Aga kuna pakendeid tekib niigi palju, siis ma pigem ikka taaskasutan. Näiteks need sinised šampinjonikarbid on ideaalse suurusega. Karbi põhja tuleb kindlasti teha augud (kas lõikad ära nurgad või teed terava esemega augud), et liigne niiskus saaks ära minna.
- Puupulk. Mina tegin selle sushi pulgast. Teha ühest otsast noaga veidi lapikuks ja teisest teravaks. Terava otsaga on hea seemeid paigutada ja labidakese kujulise osaga hiljem pikeerida.
- Veeprits. See on väga oluline. Minul on suur 1,5 liitrine spetsiaalne pudel. Sellega saab hiljem külve niisutada.
- Veekindel marker. Sellega on hea sildikesi märgistada.
- Väikesed sildikesed. Siis on hea teada, kuhu ja mida külvatud sai.
Enne külve uurin alati Thuni külvikalendrit. Juba meie vanarahvas arvestas kõigi tööde juures kuufaase. See on hea teejuht, mis teeb elu mugavamaks ja tuletab meelde, millal mida külvata. Siiani on taimed mul olnud ilusad, nii-et ju siis selles ikka midagi on.
Kuidas külvata?
- Karpidesse muld. Vajutan karbi servad kergelt kinni ja patsutan mulla enam-vähem karbiga tasa.
- Paigutan leotatud seemned paari-kolme sentimeetrise vahega (nii tomatid kui paprikad), et need ei hakkaks tärgates kohe omavahel valguse pärast võitlema ja venima. Peenemad seemned lihtsalt kergelt sipsutan mulda ja mida väiksem seeme, seda vähem mullakatet ta tahab. Näiteks selleriseemne ja peterselliseemne, mis on väga väikesed (ja ka lavendel), need lihtsalt puutikuga kergelt segasin mulda.
- Pritsin veepritsiga mullapinna märjaks. Tulebki jälgida, et ei kastaks värskelt külvatud seemneid üle. Kui karp on raske, on temas piisavalt niiskust ja piisab ainult piserdamisest. Liigne niiskus on halvem kui veidike kuivust. Samas väikeste seemnete puhul on oluline, et mullapind ära ei kuivaks. Tuleks hoida pidevalt niiskena, aga mitte märjana. Selleks ongi veeprits ideaalne, sellega saab hästi mullapinda kergelt niisutada.
- Panen karbikesed sooja kohta. Kellel on põrandaküte, siis saab otse põrandale panna. Või pliidi või ahju ligidale. Nüüd tuleb lihtsalt oodata.
Tomat on kasvatamiseks suhteliselt lollikindel taim. Kui on korralik seeme, siis ta ikka üldjuhul tärkab ja teda on kerge hooldada. Tomat peaks alati õnnestuma, kui ei kasta üle ega kuivata ära. Teised seemned võivad olla pirtsakamad.
Viimastel piltidel on näha salatkress. See on hästi kiire tärkaja ja temaga võib teha mitmeid külve. Salatkressi on mõnus võileibadele ja omlettidele maitseroheliseks lisada. Salatkressi seemneid ei ole tarvis mullaga katta, vaid need tuleks lihtsalt kergelt niiske mullaga segada.
Viimasel kahel pildil on näha paprika, tšilli ja baklažaan. Need said külvatud 1,5 nädalat tagasi. Mõni seeme on laisem tärkaja, aga kui enamus on ninad juba välja pistnud, panen karbid kohta, kus on valgust ja kus on veidi jahedam. Jahedam keskkond on oluline selleks, et nad kasvaksid rahulikult omasoodu, mitte ei hakkaks kohe pikkust viskama ja venima. Sellisel juhul jääb taim nõrgemaks. Seemnete tärkamiseni hoidsin külvikarpe soojas kohas, kus valgus ei olnud oluline.
TOMATIKÜLV
Kuna mul on kütteta kilekasvuhoone, siis lükkasin külvid veidi hilisemaks. Tomatiseemned olen tavaliselt külvanud naistepäeva paiku, kuid seekord teen seda nädal hiljem ehk külvan nad 14.märtsil, mis on ka Thuni kalendri järgi viljapäev. Mul endal on tunne, et ka selle kevade ilmad ja temperatuurid kipuvad olema heitlikud. Tomatid on ise üsna kiired tärkajad. Külvid panen samamoodi sooja kohta ja kui on ninad välja pistnud, siis asetan nad valguserohkesse jahedasse kohta.
Lisanipp!
Jätkuvalt kogun ka munakoori. Need segan koos natukese tuha ja kompostiga ning kasutan seda segu kasvuhoonesse istutades. Hea kaaliumirikas naturaalne väetis.